Kōkī
Mei he Wikipedia
| Kōkī | ||||||||||||||
| Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Hingoa kakato lōua | ||||||||||||||
| Prosopeia tabuensis (Gmelin, 1788) Hingoa lea fakapilitānia: Redshining parrot |
||||||||||||||
|
Vakai ki he tala fakalahi:
Commons & Wikispecies |
Ko e kōkī pe kakā ko e manupuna mei Fisi ia, (Vanua Levu mo Taveuni), kā naʻe ʻomi ʻi Tongá ni ʻoku fuoloa. Ko e manupuna moʻoni ia ʻo ʻEua, ka ʻoku ʻomi foki ki Late ʻi 1994, pea ki he vao ʻo Toloa ʻi Tongatapu.
Ko hono lahi ko e senitimita ʻe 45.
Tataku [fatuʻi vahe]
- D. Watling, Tohi talateu ki he manupuna ʻo Tonga
Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.