Kihikihitahi
Mei he Wikipedia
| Kihikihitahi | ||||||||||||||
| Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Hingoa kakato lōua | ||||||||||||||
| Euphorbia atoto G. Forst. Hingoa lea fakapilitānia: Beach spurge |
Ko e kihikihitahi ko e fuʻu ʻakau siʻi ia. ʻOku lahi ʻene tupu ʻi he tuʻaliku. ʻOku ui foki Chamaesyce atoto, E. chamissonis, C. chamissonis, Euphorbia ramosissimum, E. tahitensis, C. fosbergii ʻi he lea fakalatina ʻe he kau saienisi ʻe niʻihi. ʻOku ui foki kavahuhu(tahi) pe ngingieʻuta ʻe he kakai Tonga, (vakai ki lalo).
[fatuʻi vahe] Ngaahi faʻahinga kehekehe
- kavahuhu; koʻeni
- kavahuhutahi; koʻeni
- kavahuhulalahi; koʻeni
- kavahuhu, Tephrosia purpurea (FABACEAE)
- kavahuhuʻuta
- kavahuhuveli
- kihikihi; ʻoku lahi ngaahi ʻakau ʻoku ui ko e kihikihi
- kihikihi
- kihikihi (ngeʻesitenga pipiki)
- kihikihitahi; koʻeni
- kihikihilanumata, Galactia tenuiflora
- kihikihimaka
- kihikihingingie
- ngingieʻuta; koʻeni
- ngingieʻuta, tatau mo e ngingie
[fatuʻi vahe] Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe
- toto (lea fakaniuē)
- ʻatoto (lea fakatahisi)
- pulu tai (lea fakahaʻamoa)
- laʻau fai moti (Chamaesyce hirta)
- totototo, kōtotototo (lea fakakuki)
- totolu, totoyava (lea fakafisi)
[fatuʻi vahe] Tataku
- http://cookislands.bishopmuseum.org/species.asp?id=5914
- Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
- Tongan dictionary; C.M. Churchward
- Flowers of the Pacific island seashore; W.A. Whistler; ISBN 978-0-8248-1528-8
- Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959
Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.