Tavahi
Mei he Wikipedia
| Tavahi | ||||||||||||||
| Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Hingoa kakato lōua | ||||||||||||||
| Rhus taitensis Guill. Hingoa lea fakapilitānia: Island sumac |
||||||||||||||
|
Vakai ki he tala fakalahi:
Wikispecies |
Ko e tavahi ko e fuʻu ʻakau lahi ʻaupito ia, mo e ʻakau sai maʻa e kau tufunga. ʻOku ui foki ko e R. rufa pe R. retusa.
ʻOku ne matala ʻi Tongá ni ʻi Tisema.
[fatuʻi vahe] Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe
- neleau (lea fakahauaiʻi, Rhus sandwicensis)
- tavai (lea fakahaʻamoa, lea fakaʻuvea, lea fakafutuna)
[fatuʻi vahe] Tataku
- http://cookislands.bishopmuseum.org/species.asp?id=13428
- Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
- Tongan dictionary; C.M. Churchward
- Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959
- D.R. Drake et al., Rain forest vegetation of ʻEua Island, New Zealand Journal of Botany 34, 1996
Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.