Teuila
Mei he Wikipedia
| Teuila | ||||||||||||||
| Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Hingoa kakato lōua | ||||||||||||||
| Hedychium coronarium J.König Hingoa lea fakapilitānia: White ginger, Butterfly ginger |
||||||||||||||
|
Vakai ki he tala fakalahi:
Commons & Wikispecies |
Ko e teuila pe tēvunga, ko e fuʻu ʻakau siʻi ia. ʻI he ngaahi fonua lahi taha ʻo Polinisia ʻoku pehē ʻe he kakai ʻoku tatau ko e teuila mo e tēvunga. Kā ʻosi he fakakaukau, ʻoku ʻi ai ʻa e teuila tea mo e teuila kula.
[fatuʻi vahe] Ngaahi faʻahinga kehekehe
- teuila = teuila tea; koʻeni
- tēvunga = teuila kula
- misimisi; meimei tatau ʻene ʻasi, matalaʻiʻakau kulokula pe engeenga
[fatuʻi vahe] Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe
- ʻōpuhi, ʻōpuhi tea (lea fakatahisi, Amomum cevuga(?))
- ʻawapuhi keʻokeʻo (lea fakahauaiʻi)
- teuila, teuila paepae (lea fakahaʻamoa)
- kōpī, kōpī teatea, kaopui teatea, reʻa, reʻa teatea (lea fakakuki)
- cevuga, cevuga vula, dalasika, drove (lea fakafisi)
[fatuʻi vahe] Tataku
- http://www.hear.org/pier/species/hedychium_coronarium.htm
- Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
- Tongan dictionary; C.M. Churchward
- Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959
Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.