Teʻelango
Mei he Wikipedia
| Teʻelango | ||||||||||||||||
| Fakafaʻafaʻahinga fakasaienisi | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Hingoa kakato lōua | ||||||||||||||||
| Senna alata (L.) Roxb. Hingoa lea fakapilitānia: Candle bush |
||||||||||||||||
|
Vakai ki he tala fakalahi:
Commons & Wikispecies |
Ko e teʻelango (pe ko e faʻilafa ? mei Haʻamoa) ko e fuʻu ʻakau siʻi ia (kā ʻoku lava ʻo tupu mita ʻe 4 ʻi ʻolunga). Ko e ʻakau ʻomi mei Mekesiko ʻikai fuoloa, ʻoku manakao ʻi he ʻapi ngoue koeʻuhi hono matalaʻiʻakau engeenga. ʻOku ui foki ko e Cassia alata L.
Ko e ʻuhinga ko hono hingoa, teʻelango (kaniteli), ko hono ngaahi matalaʻiʻakau ʻoku nau meimei tatau ʻenau ʻasi mo e ulo ʻo e teʻelango.
Hingoa ʻi he ngaahi lea kehe [fatuʻi vahe]
- mulamula (lea fakaniuē)
- faʻi lafa, laʻau faʻi lafa (lea fakahaʻamoa)
- bai ni cagi (lea fakafisi)
Tataku [fatuʻi vahe]
- http://www.hear.org/pier/species/senna_alata.htm
- Hokohoko ngaahi ʻakau; Vaʻa fekumi ngoue Vainī
- Tongan dictionary; C.M. Churchward
- Plants of Tonga; T.G. Yuncker; BPB bulletin 220, Honolulu 1959
Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.